Lainepapist kaitsepiirete paigalduskõrgus
Kui -kontrolliväline-sõiduk põrkab kokku kaitsepiirdega, on soovitav, et kaitsepiire mõjutaks sõiduki tõhusat osa, takistades sellel sõitmist üle kaitsepiirde või kaitsepiirde talade alla. Ideaalis peaks kaitsepiirde üldine tegevus sundima sõidukit järk-järgult tagasi oma tavapärasesse sõidusuunda juhtima. Maailma autod on aga väga erinevad, alates raskeveokitest-väikeste mikroautodeni, mille kaal ja kuju erinevad oluliselt. Kaasaegsed autod on suundumas miniaturiseerimise poole, muutudes kergemaks ja õhutakistuse vähendamiseks madalamate ja sujuvamate kapotidega. Sellised sõidukid jäävad kokkupõrkel tõenäolisemalt lainelise tala kaitsepiirde talade alla, põhjustades tõsiseid tagajärgi.
Teine olukord on sõidukite suurenev suurus ja kaal. Suurtel sõidukitel võib kaitsepiiretega kokkupõrkel tekkida hüppeprobleeme. Eriti W-kujulise gofreeritud tala kaitsepiirdega kokkupõrkel võib sõiduki kaitseraua kaitsepiirde risttala ülaosaga kokkupõrke tõttu kalduda. See on veelgi ohtlikum suurte kokkupõrkenurkade ja suure kiiruse korral. Kui see juhtub, võib kaitseraud kalduda alla ja taha ning sõiduki löögi jõul võib see kergesti libiseda kaitsepiirde kaldtasandile, põhjustades õnnetuse, kus sõiduk hüppab üle kaitsepiirde.
Mõlemad ülalmainitud-stsenaariumid-, kui sõiduk roomab kaitsepiirde alt läbi ja sõiduk hüppab üle kaitsepiirde risttala-, on ebasoovitavad. See nõuab põhjalikku uurimist ja kaitsepiirde sobiva paigalduskõrguse määramist. Kaitsepiirde paigalduskõrguse saab määrata kolme teguri abil: täieliku-skaalaga kokkupõrketestid sõiduki ja kaitsepiirde vahel; liiklusõnnetuse uurimisandmed kasutusel olevate kaitsepiirete kohta; ja kaasaegsete sõidukite geomeetriliste omaduste analüüs. Üldjuhul peaks lainelise tala kaitsepiirde risttala keskkõrgus teepinnast mõõdetuna olema ühenduspoldi aukude keskpunktist 60 cm kaugusel. Kui äärekivi on olemas, peaks risttala keskkõrgus äärekivi ülemisest pinnast mõõdetuna olema samuti 60 cm ühenduspoldi aukude keskpunktist. Kui gofreeritud tala kaitsepiirdel on blokeerumisvastased{11}plokid, jääb selle keskkõrgus muutumatuks.
Lainepapist kaitsepiirete tugevus
Lainepapist tala kaitsepiirde tugevuse määravad peamiselt postide jäikus, pinnase kandevõime ja tala tõmbetugevus. Eelkõige on postide horisontaalse kandevõime ja nihke suhe nende tugevuse määramisel otsustava tähtsusega. Kui postid on põimitud pinnase vundamendisse, ei tohi postide kinnitussügavus olla väiksem kui 110 cm, võttes arvesse selliseid tegureid nagu õlatäidise võimalik ebapiisav tihendamine ja vähenenud külgmine surve maapinnale, mis on tingitud postide liigsest lähedusest kaldejoonele. Kui postid on põimitud betoonvundamendisse, ei tohiks kinnitussügavus olla väiksem kui 40 cm. Kuna postide maksimaalne paindemoment tekib juures, on oluline mõelda, kuidas pärast kahjustusi remonti teha lihtsamaks. Hoolduse hõlbustamiseks võib kasutada äärik{8}}paigaldatud ühendusmeetodit. Betoonvundamendi mõõtmed ja äärikute ühendustugevus tuleks määrata arvutustega, mis põhinevad erinevatest olukordadest. Kui tingimused seda võimaldavad, on kõige parem kasutada vahetatavat kaitsepiirdepostiseadet. Sellele on iseloomulik, et posti augud on{12}}eelpuuritud jäikade plasttorudega. Matmissügavus võib vastavalt vajadusele varieeruda 40–80 cm, peamiselt selleks, et võimaldada edaspidist kõrguse reguleerimist. Laager on kinnitatud betoonvundamendi sisse. Paigaldamise ajal keerake kinnituskruvid lahti, sisestage post ja pärast kõrguse reguleerimist pingutage kolm polti, et post paigale lukustada. Sellel seadmel on lihtne struktuur ning seda on lihtne paigaldada ja hooldada.
Lainepapist tala kaitsepiirde komponentide standardid:Gofreeritud tala, postid,{0}}kokkupõrkevastased plokid, risttalad, otsakatted ja muud komponendid peavad vastama asjakohastele tootestandarditele.
① Gofreeritud tala: lainepapi tala on esimene kontaktpunkt-kontrollivälise-sõidukiga. Lainepapist tala kaudu jaotatakse löögijõud mitmele postile, mis seejärel kannavad jõu vundamendi pinnasele. Kontrolli alt väljas oleva-sõiduki- ja kaitsepiirde koostoime muudab aja jooksul pidevalt selle asendit. Gofreeritud tala kannab peamiselt tõmbejõudu. Kokkupõrketava sõiduki löögi all rulluvad lained lahti, neelates energiat. Lisaks tõmbetugevusnõuete täitmisele on gofreeritud talal ka head suunamis- ja energia neeldumisomadused.
② Postid: gofreeritud tala kaitsepiirdet võib võrrelda pideva talaga, mis on kinnitatud elastsele vundamendile. Sõiduki löögijõud, mis mõjub kaitsepiirdele teatud nurga all (θ=10 kraadi -20 kraadi ), võib laguneda kaitsepiirdega risti mõjuvateks jõududeks ja kaitsepiirdega paralleelselt mõjuvateks jõududeks. Perpendikulaarne jõud põhjustab kaitsepiirde ja postide deformatsiooni, paralleeljõud aga põhjustab pideva löögi suuna ja asukoha muutmise. Gofreeritud tala, postid ja vundamendi pinnas kannavad seda löögijõudu ühiselt, gofreeritud tala kannab peamiselt tõmbejõudu ja postid peamiselt paindemomenti. Kokkupõrke ajal mängivad postid üliolulist toetavat rolli. Postide tugevuse parandamiseks saab inertsimomenti suurendada; inertsimomenti mõjutab aga posti ristlõike kuju ja pindala. Praktikas kasutavad erinevad riigid postide jaoks erineva kujuga terast. Näiteks Austraalias kasutatakse ristkülikukujulisi ja H{11}}kujulisi poste, Ameerika Ühendriigid ruudukujulisi puitposte ja I-tala poste, Ühendkuningriik I-kujulisi poste, Holland lamedaid ümmargusi poste, Ameerika Ühendriigid kanaliterast, Saksamaa I-talasid ja Jaapan kasutab suurepäraste tulemustega ümartorust terast. Minu kodumaa autodele mõeldud teedel on piirdepostid peamiselt kahel kujul: ümarpostid ja kanalite postid.